Ülemaailmne plakatikampaania "Fakte aatomienergiast"

Pealeht          Vaata plakatimotiive          Ilmumisandmed
 
 

Tupik aatomienergia
Uraani piisab veel vaid mõneks aastakümneks – ja edasi?

Aatomienergia viib samamoodi tupikusse nagu piiratud kogustes leiduvate fossiilsete kütteainete põletamine. Sest aatomielektrijaamade tööks vajalik uraan on väheesinev tooraine. "Kiired haudujad" mille abil loodeti tagavara õigeaekselt korvata, kukkusid tehnilistel ja majanduslikel põhjustel läbi. Juba mõne aastakümne pärast saab aatomimajandusel kütus otsa. Et uraanivarude kõrval ka nafta- ja magaasivarud lähimas tulevikus otsa saama hakkavad, saab inimkond oma energiavajadust pikaajaliselt vaid uuendavate energiate ja säästlikuma energiakasutuse abil korvata.

Aferist aatomienergia
Aatomielektrist võib energiavarustuses loobuda

Aatomienergia tähtsuse kinnitamiseks viitab aatomimajandus ikka ja jälle aatomienergia osale voolutootmises. Kui aga vaadata, kui suur osakaal on aatomienergial terves ülemaaimses energiatarbimises, on näha, et aatomienergia panus inimkonna energiavajadusele on peaaegu tähtsusetu. Aatomielekter kattis aastal 2001 vaid 2,3 protsenti ülemaailmsest energiatarbimisest. Juba täna on uuendatavate energiate panus maailma energiavarustusse märkimisväärselt kõrgem. Inimkond võib aatomienergia pisikesest panusest täiesti loobuda. Aatomiõnnetuste risk, üliradioaktiivsete aatomijääkide tootmine ja selle utiliseerimiseks vajalikud kulud ei ole kuidagi mõistlikus suhtes energia vähese lühiajalise võiduga. Aatomienergia on ohtlik ja ülearune.

Riskitehnika aatomienergia
Suurim katastroofioht Euroopas: 16 protsenti

Igas aatomielektrijaamas võib tehniliste puuduste või inimliku vea tõttu juhtuda raske õnnetus, mille tõttu sattub keskkonda suures koguses radioaktiivsust. Ametliku "Saksa tuumaelektrijaamade riskiuuring – faas B" põhjal tekib saksa aatomielektrijaamades umbes 40 aastase tööaja järel 0,1 protsendilise tõenäosusega superkatastroof. Euroopa Liidus on kasutusel üle 150 aatomielektrijaama. Superkatastroofi tõenäosus Euroopas on 16 protsenti. Sama tõenäosus on veeretada täringul esimese viskega 6. Ülemaailmselt on kasutuses 440 aatomielektrijaama. Tõenäosus, et 40 aasta pärast toimub maailmas superkatastroof, on 40 protsenti. Nagu näitas Tšernobõli aatamikatastroof, tuleb superkatastroofi puhul arvestada kümnete tuhandate surnutega.

Jäätmetootja aatomienergia
Mitte keegi ei soovi sellist pärandit

Iga aatomielektrijaam muudab tuumalõhstuse teel uraankütusevardaid kõrgradioaktiivseteks aatomijäätmeteks. Aatomijäätmed on oma radioaktiivse kiirguse tõttu inimestele eluohtlikud. Seetõttu tuleb need mitmeteks aastatuhandeteks eneimste, loomade ja taimede eest kindlalt ära varjata. Aatomielektrijaamu kasutatakse juba ümmarguselt 50 aastat, kuid kuni tänaseni ei tea mitte keegi, kuidas aatomijäätmeid kindlalt lõpplaagerdada. Kogu maailmas ei leidu mitte ainustki kindlat utiliseerimisvõimalust aatomielektrijaamade kõrgradioaktiivsete jäätmete jaoks. Aatomienergia kasutamise lühike periood jätab seega aatomijäätmete näol maha peaaegu maailmaajalooliste mõõtmetega pärandikoorma. Kui ürginimestel oleks juba aatomielektrijaamad olemas olnud, peaks me veel praegu nende jäätmeid valvama.

Pommirisk aatomienergia
Aatomienergia toetab aatomirelvade levikut

Riikidel, mis on möödunud aastakümnete jooksul on välja töödatud ja ehitatud aatompomme, oli kõigepealt olemas tsiviilne aatomiprogramm. Tsiviilprogrammid olid aga sageli vaid katteks tegelikele sõjalistele huvidele. Nad võimaldasid nimetatud riikidele juurdepääsu vajalikele tehnoloogiatele ja oskusteavetele aatompommide ehitamiseks. See näitab: Aatomitehnoloogia eksport ja edasine laienemine tõstab märgatavalt aatomirelvade levimise ohtu.

Kliimaläbikukkumine aatomienergia
Aatomienergia ei suuda kliimat päästa

Aatomimajandus tunnistab, et sütt, õli ja gaasi ei ole võimalik aatomielektrijaamadega asendada. Juba selleks, et asendada vaid 10 protsenti fossiilsest energiast aastal 2050 aatomielektriga, tuleks juurde ehitada kuni 1000 uut aatomielektrijaama (hetkel on üle maailma kokku umbes 440 aatomielektrijaama). Vajalike komplekside ehitamine – niipalju kui see üldse teostatav oleks – kestaks aastakümneid. Uraanivarud oleksid lühikese ajaga ammendatud. Isegi Ülemaailmne Aatomienergia Organisatsioon IAEA tunnistab, et aatomienergiat ei oleks üldsegi võimalik nii kiiresti välja ehitada, et kliimamuutust piirata. Lahendus on teine: Erinevad maailma energiastsenaariumid näitavad, et kliimaprobleemi on võimalik lahendada vaid uuendatavate energiate abil koos võimsate ja säästlikute energiatehnikatega.

Töökohavaene aatomienergia
Töökohad? Tuule-majandusharu võidab aatomitööstust!

Aatomienergia on kapitaliintensiivne – uuendatavad energiad on töö(koha)intensiivsed. Saksamaa näide tõestab: Aastal 2002 töötas aatomimajanduses umbes 30 000 inimest. Üksi saksa tuuleenergia alal töötas seevastu juba üle 53 000 inimese. Terve uuendatavate energiate majandusharu kindlustas juba 120 000 töökohta, hoolimata nende veel väiksest osast energiavarustusel. Uuendatavate energiate jätkuval laiendamisel luuakse iga päev uusi töökohti. Ülemaailmselt on võimalik luua uuendatavate energiate välja arevdamisel mõne aasta jooksul miljoneid töökohti.

Alternatiivid aatomienergiale
100% energiat päikeselt, tuulelt, veelt ja biomassilt

Aastal 2002 tutvustas parlament Saksamaa jaoks energiastsenaariumi, mille kohaselt aastaks 2050 kogu saksa energiavarustus peaks olema teostatud uuendatavate enedgiate abil. Mis on võimalik Saksamaal – väikese pindala, suure rahvastiku- ja energiatiheduse ning kõrge elustandardiga riigis – on võimalik igal pool. Isegi energiamajandus tunnistab juba, et kuni aastani 2050 on võimalik toota uuendatavate energiate abil rohkem elektrienergiat, kui inimkond praegu kasutab. Planeedi Maa energiavajadust on võimalik katta seguga päikesesoojus- ja päikeseelektrijaamade, tuuleelektrijaamede, vee-elektrijaamade ning biomassi kasutuse erinevate vormide abil. Maailma energiavajaduse kasvu piiramiseks tuleb lisaks võtta kasutusele sästlikke energiatehnikaid. Maailma päikesemajanduse kiire ülesehitus on tähtis samm nappide toorainete nagu nafta, gaas ja uraan nimel peetavate sõdade ärahoidmiseks.

Aatomielektrijaamad seisata.

 
 
Vaata plakatimotiive
 
 

 

 


Background Information (English)
pdf    doc    rtf

Hintergrundinformationen (Deutsch)
pdf    doc    rtf    

 

This "Nuclear Power Fact File" poster campaign is posted by
 

The German Afiliate of the
International Physicians for the Prevention of Nuclear War (IPPNW)
 
and
 

EUROSOLAR
The European Association for Renewable Energy

 
 
 
 

keywords: